Upload images to this post to show gallery.
Long wan taem we i pas long taem, ol spaes oli no jes wan samting blong givim test long kakae. Oli bin ol wan staka samting: moni, paoa, mo wan rod blong soem gudfala laef. Long saot-is Esia, speseli long ol aelan blong Indonejia, ol stori blong ol spaes oli stret olsem ol rop blong ol olfala tri. Plante taosen yia i pas finis, ol spaes ia oli bin jensem wol, mekem ol rot blong wokem bisnis, mo harem ol enemi we oli faet blong kontrolem ol presis treja ia. Tude, yumi wokbaot long wan jani blong lukluk long histori blong ol spaes long Indonejia, mo speseli long ol for bigfala spaes: Natmeg, Mace, Klou, mo Sinamon, we oli ol presis heritej blong ol spaes blong Indonejia we i gat wan bigfala paoa.
Ol spaes ia oli no jes kam long graon; oli bin kam long wan ples we oli kolim “Aelan Blong Ol Spaes” (Spice Islands), we i stret olsem long Maluku long Indonejia. Long ol ples ia, wan taem, Natmeg mo Klou oli bin gruap nating. I bin wan samting we i save jensem wol, mo i statem wan bigfala jani we i go long histori blong rot blong ol spaes, we i bin joenem ol kantri blong Esia, Midel Is, Afrika, mo Yurop tugeta.
I no oltaem, ol spaes oli bin wan samting we ol man oli save kasem isili olsem tede. Long ol olfala taem, oli bin presis mo oli bin had blong kasem. Ol man we oli bin kontrolem ol rot blong ol spaes oli bin kam ol bigfala man mo oli bin gat bigfala welfa. Ol sip we oli bin pulum ol spaes oli bin go long ol longfala jani we oli flaping long ol solwota mo mekem ol bisnis blong ol kantri i go strong. Long taem ia, wan kilo blong klou o natmeg i save gat praes we i olsem praes blong gold. Wan stori i talem se, long Yurop, wan hanful blong klou i save pem laef blong wan man. Hem i soemaot stret paoa blong ol spaes we i stap long ol ples ia.
Ol Rot Blong Ol Spaes i no jes ol rot blong bisnis, be oli bin ol rot blong stretim ol kolja mo ol save tu. Ol travol long ol rot ia oli bin mekem ol niu samting i kamap long teknoloji, long art, mo long saen. Ol man we oli bin wokem wok blong faenem ol niu rot oli bin wan samting we i bin save jensem histori. Ol man olsem Kristofer Kolombus mo Vasco da Gama oli bin traem blong faenem ol rot ia, mo ol jani blong olgeta oli bin statem wan niu japter long histori blong wol, we i mekem ol Yuropian oli kam long Indonejia blong kasem ol presis treja ia stret long sos blong olgeta.
Long ol aelan blong Banda long Maluku, Indonejia, i gat wan tri we i givim tufala spaes we oli gat bigfala paoa: Natmeg mo Mace. Natmeg (long Bislama yumi save kolim tu olsem spaes blong natmeg o long ol narafala kantri oli kolim múskat krydd) i kam long bijin blong frut blong Myristica fragrans, mo Mace (Bunga Pala) i kam long skin we i kavremap bijin ia. Olsem wan gudfala giam, evri frut blong natmeg i givim tufala treja, we i mekem hem i kam wan spaes we i spesel tumas long wol.
Fes, ol man oli katem fruts blong natmeg, mo olgeta oli save lukaot bijin we i stap insaed. Bijin ia, we i klosap bigfala olsem wan mani blong 20 sen, hem i stret natmeg. Be bifo oli save kasem bijin ia, i gat wan skin we i red-braon mo i kavremap bijin ia – hemia nao Mace. Long saed blong kakae, Natmeg i gat wan gudfala test we i soft, i hot, mo i gat wan smel we i swit, we i gudfala long ol swit stuf, ol sups, mo ol sosis tu. Mace i gat wan test we i moa strong mo i moa hot, we i stret long ol melek stuf, ol mit, mo ol sosis.
Long saed blong healt, ol man oli bin usum natmeg long ol olfala medisin blong helpem ol problem blong bodi, olsem blong slip gud, mo blong givim wan gudfala fiiling. Oli save talem se natmeg i gat wan samting we oli kolim myristicin, we i save givim wan fiiling we i olsem dron. Hemia nao from wanem oli usum natmeg long smol kantiti nomo. Blong kasem mace HPS (High Purity Standard), hem i minim se ol man oli mas mekem wok blong klaenim mace gudfala blong mekem i klin, mo i no gat ol narafala samting long hem, blong mekem se kualiti blong hem i gudfala tumas blong salem long intanesenal maket.
Ol klou, we oli kam long ol drae flaoa bud blong tri Syzygium aromaticum, oli wan spaes we i gat wan bigfala smel we i strong mo i hot. Olsem natmeg, ol klou oli kam long Maluku, mo oli bin wan bigfala samting long histori blong ol spaes long Indonejia. Long ol olfala taem, ol man oli bin usum klou blong mekem ol medisin, mo tu blong mekem ol man i no sik, speseli long Jaina mo Midel Is.
Ol klou oli wan bigfala samting long wan staka kolja. Long Indonejia, oli bin usum ol klou long sigaret we oli kolim “kretek” we i gat wan spesel smel blong klou. Long ol Yuropian kantri, oli bin usum ol klou long ol bisket, ol swit patatas, mo ol swit wain. Ol klou oli gat wan samting we oli kolim eugenol, we i wan strong antioididan, we i save helpem bodi blong faetem ol sik. From wanem, ol man oli usum ol klou long ol medisin blong hilum ol totis mo blong klinim maot.
Olsem wan spaes, klou i givim wan smel we i strong mo i hot long ol kakae, olsem ol kari, ol sup, mo ol mit. Hem i wan bigfala samting long ol swit bisket we yumi mekem long Kirismas, mo long ol dring we yumi putum hot wain long hem. Histori blong ol klou i olsem wan strongfala rop we i joenem ol olfala tradison wetem ol niu we yumi stap usum tede.
Sinamon, o Kayu Manis, hem i wan spaes we i swit mo i hot. I kam long skin blong tri Cinnamomum verum (Sri Lanka/Ceylon cinnamon) mo Cinnamomum cassia (Chinese/Indonesian cinnamon). Indonejia i wan bigfala sos blong Sinamon Kasia, we i save givim wan strongfala test mo smel. Ol man oli bin usum sinamon long ol olfala taem, from wanem oli bin mekem ol medisin mo oli bin usum hem blong mekem ol samting i smel gud.
Ol man oli bin usum sinamon long ol olfala medisin blong helpem ol problem blong bodi, olsem blong kontrolem suga long blad, mo blong hilum ol infeksion. Oli save talem se sinamon i gat ol samting we oli save helpem bodi blong faetem ol inflamesen mo blong protektem sel blong bodi. Hem i wan spaes we i no jes givim test, be i givim gudfala samting long healt tu.
Long saed blong kakae, sinamon i wan spaes we yumi save usum long plante rod. Yumi save usum hem long ol swit stuf, ol bisket, ol kofi, mo ol dring. Wan spesel samting we oli usum sinamon long hem, hem i Lokum, o Turkish Delight, we i wan swit stuf blong Turkey. Sinamon i givim wan smel we i swit mo i hot long Lokum, we i mekem Lokum i kam wan swit stuf we i popiula long wol. Yumi save usum sinamon long ol kari, ol sup, mo ol mit blong givim wan smel we i spesel. Oli katem skin blong tri, oli draeem, mo oli rolem, mo oli mekem i kam ol liklik stik o oli grinim i kam paoda. Ol stik blong sinamon oli save stap long sosa blong kofi, o long ol hot dring blong givim smel.
Ol spaes blong Indonejia, olsem natmeg, mace, klou, mo sinamon, oli moa long wan spaes nomo. Oli wan strongfala rop we i joenem ol olfala stori blong presis heritej blong ol spaes wetem laef blong yumi tede. Ol komuniti we oli stap long ol aelan blong Maluku mo ol narafala ples, oli stap kea blong planem mo lukaotem ol spaes ia, we oli stap mekem se ol gudfala spaes oli save go long ol maket blong wol.
Tede, ol spaes ia oli no jes stap long ol histotri buk, be oli stap olsem ol presis samting we yumi stap usum tede long ol kakae mo medisin. Ol spaes we i stap long ol garen blong Indonejia oli stap givim wan gudfala test long kakae, mo tu oli stap givim wan gudfala healt. Ol man we oli stap wokem wok blong lukaotem ol spaes ia oli stap mekem se ol spaes oli save gruap long wan rod we i save protektem invaeronmen tu.
Taem yu stap lukluk long ol diferen kaen natmeg, yu save lukluk tu long olsem wan gudfala natmeg (wan kaen natmeg we i spesel, we i save mekem yu harem wan narafala test). Ol man we oli stap kea blong lukaotem ol spaes ia oli stap mekem se ol spaes oli save gruap gudfala, mo oli stap mekem se ol kualiti blong ol spaes ia i gudfala tumas. Hemia nao blong mekem se ol man we oli stap pem ol spaes ia oli save kasem ol spaes we oli gat wan gudfala kualiti.
Ol ol spaes blong Indonejia oli stap joenem ol man long wol tugeta. Oli stap mekem yumi save long ol olfala stori, mo oli stap mekem yumi save long ol niu we yumi stap usum tede. Ol spaes ia oli stap givim wan niu laef long wol, mo oli stap mekem wol i kam wan ples we i swit mo i hot.
Histori blong natmeg, mace, klou, mo sinamon long Indonejia i olsem wan bigfala stori blong treja, travol, mo trast. Ol spaes ia oli bin jensem wol, mekem ol kantri i kamap, mo oli bin pulum ol man blong wokem ol wok blong faenem ol niu samting. Tede, ol ol spaes we i stap long Indonejia oli stap mekem yumi save long ol olfala stori, mo oli stap givim wan gudfala test long kakae mo medisin blong yumi. Oli wan presis heritej we i mas stap blong ol niu jenereison blong yumi.
Yu wantem traem ol presis spaes blong Indonejia we oli gat wan gudfala kualiti? Oli save jensem ol kakae blong yu mo givim wan narafala laef long ol kakae blong yu. Blong kasem ol spaes ia we oli kamaot stret long sos, yu save go long inaspices.com. Oli gat ol gudfala spaes olsem:
Mekem se yu no lusum janis blong kasem ol presis treja ia blong wokem ol kakae blong yu i kam moa gudfala.
Olsem wan jani we i stat long ol garen blong Indonejia i go long ol kitchen blong wol, ol spaes ia oli stap kontiniu blong mekem wol i kam wan ples we i swit, i hot, mo i gat fulap stori.