Upload images to this post to show gallery.
Kushoko nje “izinongo” kuvame kuletha imifanekiso yemave akude, kuhamba emkhunjini lokuyingoti, kanye nemibuso eyakhiwe ngetifiso letinamakha. Kwetfu emakhulu eminyaka, lesigodzi lesatiwa ngekutsi yi-Indonesia besisemkhatsini waloluhambo lwemhlaba wonkhe, indzawo lengumlingo lapho tigodzi takhona takhipha inala yemaflavors labatfu bemhlaba wonkhe. Kusukela emahlatsini lajule aseMaluku kuya etindzaweni letivundzile letinevulkani, i-Indonesia inikelele bantfu labatfola tintfo letinamakha letibaluleke kakhulu: ipala, ibunga pala, icengkeh, kanye nekayu manis. Leti akusito nje tintfo tekupheka; tingumlando, tingucingo lwemasiko, kanye netingoma tetindlela takudzala tekuhweba letakha imiphakatsi. Hamba natsi kuloluhambo lolukhanga ngelifa lelinamakha laseNusantara, uhlola tindzaba letiyingayelwe letiseceleni kwaleti zinongo letimangalisayo.
Kudala ngaphambi kwekutsi emabalave akhombise tive tesimanje, bathengisi kanye nebahambi labanesibindi basuka ngelwandle baya esikhatsini setilwane letincane eningizimu-mpumalanga ye-Asia, letatiwa lamuhla ngekutsi yiMaluku Islands nobe “Izilwane Letinongo” letidume ngemlandvo. Lelilwandle lelincane, ngemakhulu eminyaka, belingumthombo lomkhulu wepala neticengkeh, lokwenta kube ngumhlaba lobaluleke kakhulu emhlabeni. Luhambo lwaleti tintfo letingabukeki lwaba yimbangela yetimphi, kwakha imibuso, kanye nekukhutsata kuhamba lokukhulu kwekutfolwa, lokwashintja ingucuko yebantfu phakadze.
Asewucabange ngesikhatsi lapho emakhulu epala angatfola indlu, nobe ticengkeh betibukeka tibaluleke kakhulu kuneligolide. Loku bekungasiko nje kubukela phansi; kwakuyimvelo leyakhiwe ngesidingo, kukhaphela, kanye neluhambo loluyingoti kusukela emthonjeni kuya etimakethe taseYurophu nangaphesheya. Indzaba yetinongo tase-Indonesia iyindzaba yesifiso, ye-adventure, kanye nemandla langapheli emvelo wemakha.
Mhlawumbe asikho lesinye sinongo lesikhombisa kakhulu isimanga sase-Indonesia njenge pala (Myristica fragrans) kanye nembangi yaso lemincane, ibunga pala. Kokubili kuvela kusitselo lesisodvwa lesimangalisayo, lesitfolakala kakhulu etilwaneni taseBanda, incenye yaseMaluku. Sihlahla sepala sihlahla lesihlala siluhlata, sitselo saso sifana ne-apricot. Nasekusemakhaya, sitselo siyavuleka, sikhombe imbewu lemnyama lekhazimulako—leli yipala—futsi ifakwe ku-aril lobovu lokukhanyako, lokuyibunga pala.
Emlandvweni, i-Dutch East India Company (VOC) yagcina kubusa lokunyenti ekukhiqizweni kwepala etilwaneni taseBanda sikhatsi lesingaphezu kwelikhulu leminyaka. Sifiso sekubusa kwaba yimbangela yengululu lenkhulu kanye netinhlekelele, lokugcizelela inani lelikhulu lelisetfwa kulolunongo. Lamuhla, ngisho nobe isasikholile etimvelaphi yayo, ipala ikhatsiwe kakhulu, yize ipala yase-Indonesia isahlonishwa kakhulu ngekhwalithi yayo lephakeme.
Sitselo sepala, sikhomba imbewu yaso lebalulekile (pala) kanye ne-aril layo lebhudlalako (bunga pala).
Njengepala, icengkeh (Syzygium aromaticum) inembali lecebile kanye nedrama lefanako, ivela etilwaneni taseNyakatho Maluku taseTernate naseTidore. Lami buduze lelinamakha, lelivunwa ngaphambi kwekutsi livuleke, beliphakatsi kwetinongo tekucala letidzingwa imiphakatsi yakudzala. Bufakazi bukhombisa kutsi ticengkeh tasetjentiswa eChina kusukela nga-200 BC, lapho emajaha bekudzingeka abambe wona emilonyeni yawo kute ahlante umoya ngaphambi kwekutsi akhulume nenkosi.
Ticengkeh tahamba ngeSilk Road kanye netindlela tekuhweba taselwandle, tafika eMphakatsi WaseMpumalanga naseYurophu ngetikhatsi taseRoma. Imakha yato lecinile, lebabako, kanye lemnandzi, kanye netindzawo tato tekwelapha, tatenza tabaluleka kakhulu. I-Portuguese, yalandzelwa yi-Dutch, yalwela kakhulu kulawula ukulima kanye nekuhweba kwato, lokwacindzetela indzawo yato njengenye yetintfo letidzingeka kakhulu emhlabeni.
Lamuhla, ticengkeh tibalulekile emakhishini emhlaba wonkhe. Imakha yato lecinile, leshisa, futsi lebabako iyayenza ibe yintfo lephelele:
Ticengkeh letomile, sekulungele kufaka imakha yato lecinile.
Ngesikhatsi kungasiko kubusa kwe-Indonesia ngemkhakha wemvelaphi, ikayu manis (Cinnamomum burmannii, leyatiwa ngekutsi yi-Indonesian Cassia) idlala indzima lebalulekile ekuhwebeleni kwetintfo letinongo telive. I-Cassia cinnamon, leyehlukile ku-Ceylon cinnamon, icine, iyababa, futsi inamakha lamakhulu, lababako, lokuyenta ibe yintfo leyehlukanisile ekubakeni kwansuku zonke kanye netitselweni letinamakha.
Imbali yekayu manis yakudala, ngisho nangetinsito taseGibhithe lasendulo (isetjentiswa ekulaleni), emaresiphi aseRoma, kanye nasemibhalweni yelibhayibheli. Luhambo lwayo kusukela emahlatsini ase-Asia kuya etimakethe temhlaba wonkhe belulude futsi luyingoti, luvame kufihlwa bathengisi base-Arabia labebafuna kugcina kubusa kwabo, bacamba tindzaba letingakholakali mayelana nekuvuna kwayo.
Ikayu manis yase-Indonesia, nobe i-Cassia, ikhumbuleka ngekhasi layo lelikhulu, lelinyenti, kanye nembala lobovu-omnyama. Imakha yayo lecinile ihlala kahle etikhatini tekupheka letiludze futsi ihlangana kahle netinhlobonhlobo tetintfo:
Timphongpho tekayu manis kanye nekayu manis lekhishwe ngemashishi.
Ukulima kwaleti zinongo letibalulekile e-Indonesia kusahlala kungubufakazi beminyaka leminyenti yekuhlakanipha kwekulima kanye nenhlonipho yelive. Balimi labancane, bavame kutindzawo takude, letinegomo, banakekela kahle tihlahla tetinongo, bavame kusebentisa titfombe letidala, letincikile letidluliselwe etitukulwaneni. Umhlaba lovundzile wetivolcano, imvula lenala, kanye nesimo selitulu sase-Indonesia kunika timo letiphelele takutsi letitjalo tikhule, tikhiphe izinongo letatiwa ngemakha ato lamakhulu kanye nenhlanganisela lecinile.
Kusukela etimifanekisweni letiluhlata lapho sitselo sepala sivutfwa khona kuya etindzaweni letishiswe lilanga lapho ticengkeh tivunwa khona ngesandla, kanye nasema-forest lapho ikhasi lekayu manis livunwa khona ngesandla, luhambo lwelunongo ngalunye ngumsebenti welutsandvo. Lokutinikela kuqinisekisa kutsi inhlanganisela yangempela yelifa letinongo tase-Indonesia ichubeka icebisa emakhishi nemasiko emhlaba wonkhe.
Tindzawo letinhle letinezinongo tase-Indonesia.
Ngaphandle kwekubaluleka kwato kwekutiphekela kanye nekwebaluleka kwemlandvo, leti zinongo tinakho lokunye lokutsandzekako:
Luhambo lelinamakha lepala, bunga pala, cengkeh, kanye nekayu manis kusukela enhlitiyweni yase-Indonesia kuya ekhishini lakho luyindzaba leyendlula emakhulu eminyaka, egcwele i-adventure, isifiso, kanye nenhlanganisela leyingahambelani. Leti zinongo tingaphezu nje kwetintfo tekupheka; tingumnyango wekwehluka kwemasiko, lokwenta tintfo letijwayelekile tibe yintfo leyingakholakali yekupheka.
Kute uphumelele ngempela inhlanganisela yangempela kanye nemakha lamakhulu etinongo tase-Indonesia, letitfolakala ngqo etilwaneni lapho tilitiwe khona ngetitukulwane, hlola inhlanganisela lemangalisayo letfolakala ku-inaspices.com. Tfoundza umehluko lotfolwa tinongo letingempela, letinekhwalithi lephakeme ekuphekeni kwakho, futsi uletse ifa lemakha etikhala taseNusantara ekhaya lakho. Noma ngabe ungumpheki locijile nobe umpheki wasekhaya lonesibindi, i-inaspices.com inika inhlanganisela lephelele yepala, bunga pala, cengkeh, kanye nekayu manis kute ikhulise tintfo takho tekupheka.